Tänased mõtted

Usun, et Gerd Kanter toob Eestile kulla.
Usun, et 01.01.2011 Eestisse eurosid ei tule, neid kaselehti võime korjata oma puude alt ka. Arukad Eesti poisid ja tüdrukud tulevad Brüsselist koju ja teevad kodu korda. Ja Venemaaga peame hakkama kaupa tegema. Nii mõtlen mina hetkel. Edu ja toredaid mõtteid teilegi! Olge HOITUD! Armastusega Helle.

Religioonipsühholoogia töö

Kohustuslik kirjandus ja loengu materjalid on läbi töötatud. Nagu me kõik oleme erinevad inimesed, nii ka igaüks on õpitust enda jaoks midagi välja noppinud ja selgeks teinud.

Millega ma ei ole loetus/käsitletus nõus? Kuna antud aine oli minu jaoks uus ja avastamisrõõmu parasjagu, siis ei olnudki sellist teemat, millega ma rahul ei oleks olnud. Lihtsalt mõni teema äratas rohkem tähelepanu ja oli minu jaoks huvitavam.

Mis on minu arvates religioonipsühholoogia? Olen väga rahul mõistega, mis on välja toodud „Hingepilgu“ lõpus: religioonipsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb usulise arenemise, usukäitumise ja usukogemuse uurimisega.

Mida loetu ja loengus käsitletu mulle andis? Kogu materjali läbitöötamine andis mulle algteadmised religioonipsühholoogiast ja hingehoiualasest abistamisest. Mulle isiklikultt kõige enam pakkus huvi leinateema ja sellega toimetulek ning samas ka teiste abistamine leina puhul.

Tutvudes apostaasia teemaga ja äärmusliku usugrupi psühholoogiaga, siis mulle näib hingehoidliku abistamise seisukohast lähtudes, et kõige raskem on aidata inimesi, kes lahkuvad äärmusliku ideoloogiaga organisatsioonist või usust üldse. Ja kõige kurvem on see, et selliste gruppide töö tulemusena võib inimene isegi psüühiliselt sandistuda.

Kõige rohkem meeldis mulle „Hingepilk“. Sellest raamatust tegin endale palju ülesmärkmeid. Toon siinkohal välja mõtted,mis tundusid uudsed

.

Iga probleem võib olla usuline probleem. ...uskumine kuulub inimeseks olemise juurde. Inimeste vahelised erinevused on vaid selles, kuidas ja mida usutakse.

Aitamine algab mõistmisest.

Pole olemas kriisi kui sellist, on olemas kriisisattunud inimene.

Pastoraalpsühholoogia jätab ukse Jumalale lahti. ...Me ei saa inimlikku lõpuni mõista ega seletada. Küll aga tohime Jumalat seal usaldada, kus lõpevad meie teadmised ja oskused. ...Elu on alati keerulisem, kui mistahes õpetus elust.

Vaimne kriis puudutab kõlbelisi, eksistentsiaalseid ja usulisi raskusi.

Kriisiolukord kui selline on paratamatu elunähtus. Arenemine toimub läbi kriiside. Ükski inimene pole kaitstud ootamatuste eest. Hingehoidlikust vaatenurgast ei seisne küsimus kriiside olemasolus või olematuses, vaid nende ületamises.

Elule allajäänud inimesi, kes ise ei suuda või ei taha, et neid aidatakse, on suhteliselt raske aidata. ...Ükski kriis pole igavene, nii nagu on muutlik ja lõplik kõik inimlik. ...Mida täielikumalt inimene kriisi läbi põeb, mida sügavamaid isiklikke ratsionaalseid ja tunnetuslikke järeldusi ta sellest teeb, seda küpsemaks kujuneb ta isiksus. ...Iga inimese hingekriis on unikaalne ja kordumatu kogemus.

Surm on väljakutse iga inimese elukäsitlusele.

On hetki, kus aitamiseks on vaja kuulata, õnnelikud on need, kes usuvad kuulavat ja mõistvat Jumalat. ...Leinaja vajab enese taasleidmist.

Lein on üks neid inimkogemusi, mis puudutab sügavalt inimese usuelu.

Väärtuskriisis on oluliseks hingehoidlikuks tegevuseks inimes lepitamine iseenda, teiste ja Jumalaga. See saab toimuda vaid konkreetse süü tunnetamise ja lepitamise kaudu. ...Lunastuse ja andestuse jaatamine heastab nii konkreetse kui ka üldise pahelisuse. Tekib uus suhe, mis ei pöördu tagasi olnu juurde, vaid arvestab andestuse täielikkuse ja lõplikkusega.

Viktor Frankl:“...iga inimene on oma olemuselt religioosne, kuna me kõik kanname endas kaasasündinud alateadlikku suhet igavikulise ja transtsendentse Jumalaga.“

Hingehoiu eesmärk pole aga muuta inimesi sõltuvateks, vaid õpetada neid iseseisvalt koos Jumalaga oma eluraskustega toime tulema.

...ei ole olemas ideaalseid konfliktituid isiksusi ega suhteid. Kunagi pole võimalik (ega ka vajalik) jõuda täielikku probleemitusse, küsimus on pigem õiges hindamises ja õiges suunas teelolemises.

Keskendumine, eemaldumine, sisemine vaikimine, äraootav valmidus täiesti uuteks lahendusteks ...see on siseheitlustest väljaviiv tee. ...Usukontekstis tähendab probleemist eemaldumine Jumala häälele kuuletumist ja usaldamist. Nii näiteks peetakse palve üheks oluliseks tunnuseks usaldamist, vaikimist ja Jumalale õiguse jätmist, mis vastandub nõudlevale ja pealekäivale palvemeelsusele.

INIMENE EI SAA KUNAGI VALMIS.

Loder:sündmuse korrastamise viis etappi:

1. konflikt ...vastuolu tunnetamine
2. interlüüdium ...võimalike lahendusvariantide kaalutlemine
3. konstruktiivne kujutlemine ...konkreetne visioon võimalikust lahendusest
4. lõõgastumine ...eemaldumine aktiivsest probleemiga tegelemisest
5. tõlgendamine, mis tähendab lahenduseni jõudmist ja selle rakendamist.

Artiklist “Karl Girgensohn religioonipsühholoogia uuendajana“ toon välja Girgensohni väited. Ta rõhutas, et mitte inimlikud vajadused pole pole religiooni allikad, vaid selleks on see kõikidest inimlikest soovidest sõltumatu vägi, mis toob inimestes usulisi ideid esile ning nende ideede läbi avaldab mõju inimese tunnetele ja tahtele. „Dogmaatika põhialustes“ jõudis Girgensohn järeldusele, et kristlus on kõikide õigustatud religioossete motiivide kokkuvõtmine ja sublimeerimine.

Samas teoses on ta öelnud, et religioonipsühholoogia on puhas empiiriline teadus, mis uurib usulisi kogemusi, jättes kõrvale tõeküsimused. Religioonipsühholoogia uurib, millises hingevõimes religioon asub ja kas saab õigustatult rääkida religioonist kui ühest algupärasest ja hävimatust inimhinge instinktist.

Oma peateoses „Usulise kogemuse hingeline ülesehitus“ uurib Girgensohn religioosse kogemuse psüühilist struktuuri, alustades küsimusest: mis on religioon? Ta väidab, et tõeline religiooni olemus seisneb religioosse kogemuse vaimses sisus js vaimses funktsioonis. Primaarseks on mõtteline sisu, s.t. jumalaidee. See olevat aluseks ka religiooossetele intuitsioonidele kui mõtteraamistik Kristliku religioossuse keskpunktis asub Girgensohni järgi inimlik minafunktsioon ja selle keskpunktis jumalaidee. Tema järgi on usulise kogemuse neljaks komponendiks intuitiivne mõtlemine, minafunktsioon, kujutlused ja tahe. ...Religioosse kogemuse tuumaks on minafunktsiooni sulandumine jumalaideesse.

„Äärmusliku usugrupi psühholoogiast“ toon välja järgmise mõtte. Elutervet usku määratletakse kui isiklikul jumalasuhtel rajanevat usku, mis suunab inimese tasakaalustatud ja kooskõlalise siseelu, inimsuhete ja elumõtte suunas. Eluterve usk rajaneb isiklikul veendumusel ja jumalakogemusel. See usk aitab eluprobleemidega toime tulla, raskusi ja kannatusi mõtestada ning neid ületada. Eluterve usk loob harmoonia suhtumises iseendasse, teistesse ja Jumalasse. Eluterve usk eeldab tasakaalustatust nii usulistes seisukohtades, käitumises kui ka tunnetes.

Artiklist „Religiooni osa poliitilise repressiooni järgse traumaga toimetulekul“ olid minu jaoks huvitavamad järgmised mõtted. Erinevad autorid kirjeldasid kolme erinevat usulist probleemide lahendamise stiili. Need on ennastunustav, edasisuunav ja koostöine.

Ennastunustava stiili puhul inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema enda asi. Seepärast on inimene võimaliku lahenduse leidmisel ise aktiivne. Kuigi Jumal pole lahendusprotsessi kaasatud, pole seesugune suhtumine siiski antirelgioosne.Jumalat tunnetatakse kui inimesele oma eluga ise toimetulemiseks vabaduse andjat.

Edasisuunava stiili puhul lükatakse vastutus probleemi lahendamise eest Jumalale. Inimese osaks on oodata. Jumal on nii lahenduse algataja kui ka täideviija. Usutakse, et Jumal vastab omal ajal isiku vajadustele.

Koostöine stiil väljendab partnerluse tunnetamist Jumalaga. Usutakse, et Jumal töötab koos minuga ja kinnitab mind mu raskustes. Nii vastutus kui ka aktiivsus on jagatud Jumalaga. Inimene on orienteeritud koostööle Jumalaga, näidates üles omapoolset aktiivsust ja oodates Jumala sekkumist.

Üheks oluliseks religiooni funktsiooniks eluraskuste ja stressiga toimetulekul võib pidada mõtestamist ja seletamist. Traumaga toimetulekut mõjutab see, kuivõrd inimene suudab toimunu enada jaoks mõtestada. Üldistatult oleneb usuline seletamine ja seega religiooni võimalik osatähtsus traumadega toimetulekul isiklilest, situatsioonilistest ja kultuurilistest teguritest. On võimalik, et repressioonitraumaga seonduvad muserdavad mõtted ja tunded kantakse üle usulistele tõekspidamistele. Seeläbi annab usk toimuvale uue perspektiivi: „Meie elu on taevas.“ Isiklikest teguritest on kõige olulisemaks üldine usuline pühendumus ja aktiivsus. See tähendab, et inimesed, kes on religioossed, lahendavad ka oma elu kriise suhteliselt usulisemalt.

Inimesed, kelle jaoks Jumala olulisimad atribuudid on andestus ja armastus, tajuvad eluraskusi kui usulise kasvamise võmalust. Karistava jumalapildiga inimesed kalduvad elu lööke võtma kui Jumala karistust või nuhtlust.

Jääb üle uskuda ja loota, et Jumal hoiab kannatustest, mis panevad inimsuse ja rahva säilimise proovile.

Selline sai töö, kus minu poolt välja toodud mõtted on Teile ammugi tuttavad, kuid minu jaoks uudsed.

Tänane tervitus!

Tervitus! Tahan olla terve normaalne naine. Soovin käia koos Jeesusega mulle määratud teel; sirgelt ja vapralt, komistamata. Soovin, et maailmas poleks selliseid "hulle", kes teistele väga haiget teevad.
Ja kõik, mis on olnud, ja juhtunud, selle võiks unustada.
Ja raha ei ole mitte mingi väärtus selles maailmas, kus mina elan. Olen alati hakkama saanud.
Soovin, et religioon ja poliitika leiaks juba lahenduse praegusele Eesti majanduslikule, sotsiaalsele ja hariduslikule elule. SEE TULEB.
Piiblis on tõde, mida tundma õppides saab mägesid paigast liigutada. Ja lähedasi ei tohi alati uskuda, ka nemad ei tea kogu tõde.
Ära looda sõbra peale, isegi mitte iseenda peale; looda alati ja ainult Looja peale! Siis sa ei pettu kunagi.
Olge hoitud!

Luuletus

Minu silmad, suu ja kõrvad

On väiksed väravad, neist läbi lasen maailma

Mu südamesse.

Kui hea,

Et mul on veel ka käed

Ja jõudu abiks Looja väest.

Kui õigel ajal räägib suu

Ja hoolsalt töötab käsi,

Siis kõik mu ümber

Ja mu sees

Saab terveks,

Ega väsi.

Saatusekaaslane Kaidi

Armastan elu, armastan ilu, armastan kõike seda, mis hinge rikastab ja vaimu kirgastab ja keha värskendab. Anno 89