Anno 1989
Sunday, August 22, 2010
Rõõmsad muljed
TÄNA, pühapäeval, 22.augustil käisime kirikus ja pärast hingehoidlikul vestlusel kirikuõpetajaga, Urmas Pettiga, sain kingituseks Piibli- OLEN SÜDAMEST TÄNULIK! Rääkige alati ka oma muredest, abi on alati kohal... AITÄH! OLGE HOITUD! Täna laulsime ka laule 71 ja 359. Laulge teiegi, saate hinge kergemaks...
Wednesday, August 18, 2010
Saturday, August 14, 2010
4 küsimust Aigar Sädele
HEA KLUBILINE!
Kas olete tundnud vahel, et mõne inimesega suhtlemine väsitab eriliselt ja röövib energiat? Kui see isik kuulub teie lähedaste ringi või töökollektiivi, on olukord eriti keeruline.
Sel pühapäeval, 15. augustil kell 14 – 17.15 peab tuntud lektor ja nõustaja, raamatu „Seest välja“ autor AIGAR SÄDE Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (Stuve 1, 2. korrus) loengu parasiitlusest: kuidas energiavampiire ära tunda ja kuidas ennast nende eest kaitsta? Lisaks õpime mõne praktilise harjutuse ja meditatsiooni.
NB! ÜRITUS EI TOIMU SEEKORD DORPATI KESKUSES!
Uksed avatakse pool tundi enne ürituse algust, sisenemine peauksest.
Osalustasu 100 kr võib tasuda kohapeal sularahas või saata klubi arvele: Arengutee Klubi, Swedbank, a/a 221048414673, märksõna: 15. august+osaleja nimi.
Vaata lisaks: www.aigarsade.com
Listist lahkumiseks klõpsa: [Head aega!]
4 küsimust Aigar Sädele
Kuidas saada aru, et teine inimene on sinult energiat varastanud ja kuidas ennast selle eest kaitsta?
Pärast sellise inimesega koosolemist on reegliks seletamatu väsimus. Siin tuleb probleem päevavalgele tuua ja isikuga sellel teemal vestelda. Paljud ei ole teadvustanud, et nad mõjuvad teistele liigse koormana. Kui inimene eitab oma vampiirlust, ei jää muud üle, kui lõpetada temaga kõik suhted.
Kõik tasakaalust väljas olevad inimesed on vähemal või suuremal määral teistele vampiirid. Eriti need inimesed, kes on väga haiged.
Kas vastab tõele, et energiavampiirlust esineb kõige sagedamini lähedaste inimeste – abikaasade ja pereliikmete – keskel?
Seda esineb kõikjal. Pereliikmete vahelise vampirismiga on keeruline toime tulla, sest ainuke abi vampiirile on ta energiast ilma jätta – et ta õpiks või vaevuks seda ise tootma hakkma. Enamusel juhtudel tähendab see suhete katkestamist, mis lähedaste puhul on eriti valus.
Kui sage on vampiirlus töökollektiivides, ülemus-alluv suhetes?
Seda esineb palju rohkem, kui me arvata oskame. Paljud sätivadki ennast ülemuseks seetõttu, et siis saab positsiooni ära kasutades oma hävitustööd teha.
Kas teine inimene võib võtta energiat ka füüsiliselt kokku puutumata – see on mõttelisel teel?
Distantsvampirism on laialt levinud. Selleks häälestub vampiir teie olemise lainele. Kui vampiir ei suuda mõttega ühendust luua, kasutab ta abivahendeid, näiteks helistab, saadab e-kirja, räägib teid taga. Ohvri leiab vampiir nii, et häälestab end erinevate inimeste olemisruumidesse/keskkonda. Seal, kus tal hea olla on, sinna ta ka jääb. Nii võib näiteks vampiirist vanavanem lõputult viibida oma lastelaste territooriumil. Kui side katkeb, peab ta füüsiliselt kohale ilmuma ja mingi asja kinkima - selle kaudu uuendatakse sidet.
Wednesday, August 4, 2010
Õnnistatud päeva!
Mõtiskleme ...ÕNNISTATUD PÄ'EVA KÕIGILE!
Tuesday, August 3, 2010
Toredat päeva!
Mulle meeldis tänases Postimehes Enn Veskimägi kirjutis, nii ta on. Mina omandasin oma hariduse nõukaajal, ja sain väga hea hariduse. Stipendium oli 45 rubla ning tehes eksamid 5-tele oli stipendium 90 rubla. Ma elasin hästi! Jah, see on tõsi - ülikool matsi ei riku! Usun, et haridussüsteem tuleb üle vaadata, just see, mis puudutab õppemaksu.
Olen õnnelik Anna Iljuštšenko kõrgushüppe rekordi üle, mis oli 1,95. Meie seas kasvavad andekad naissportlased! EDUKAT PÄEVA KÕIGILE!
Monday, August 2, 2010
Olge hoitud!
Kui tihti me ütleme oma ligimestele, et mul on kiire , mul pole aega, mul on palju tööd... ja meil kõigil on 24 tundi ööpäevas... mõtiskleme.... OLGE HOITUD! .
Õnnistatud päeva kõigile ja edukat uue nädala algust!
Eilne suguvõsa kokkutulek oli fantastiline. Tiit Veeber korraldas majanduslikus mõttes selle heategevuslikus korras. . Arvestatud oli 50, kohale tuli 2x rohkem. Igale perele kingiti TASUTA suguvõsaraamat - võimas. Tehke järele Eestimaa pojad ja tütred! Jumal õnnistatugu meie suguvõsa, siin võrsusuvad ateelised eesti inimesed! Huulile tulevad sõnad: ''Eestlane olen, eestlaseks jään, sest mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää, oma vaarisa moodi..."
Saturday, July 31, 2010
Tänased mõtted
Usun, et 01.01.2011 Eestisse eurosid ei tule, neid kaselehti võime korjata oma puude alt ka. Arukad Eesti poisid ja tüdrukud tulevad Brüsselist koju ja teevad kodu korda. Ja Venemaaga peame hakkama kaupa tegema. Nii mõtlen mina hetkel. Edu ja toredaid mõtteid teilegi! Olge HOITUD! Armastusega Helle.
Friday, July 30, 2010
Religioonipsühholoogia töö
Kohustuslik kirjandus ja loengu materjalid on läbi töötatud. Nagu me kõik oleme erinevad inimesed, nii ka igaüks on õpitust enda jaoks midagi välja noppinud ja selgeks teinud.
Millega ma ei ole loetus/käsitletus nõus? Kuna antud aine oli minu jaoks uus ja avastamisrõõmu parasjagu, siis ei olnudki sellist teemat, millega ma rahul ei oleks olnud. Lihtsalt mõni teema äratas rohkem tähelepanu ja oli minu jaoks huvitavam.
Mis on minu arvates religioonipsühholoogia? Olen väga rahul mõistega, mis on välja toodud „Hingepilgu“ lõpus: religioonipsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb usulise arenemise, usukäitumise ja usukogemuse uurimisega.
Mida loetu ja loengus käsitletu mulle andis? Kogu materjali läbitöötamine andis mulle algteadmised religioonipsühholoogiast ja hingehoiualasest abistamisest. Mulle isiklikultt kõige enam pakkus huvi leinateema ja sellega toimetulek ning samas ka teiste abistamine leina puhul.
Tutvudes apostaasia teemaga ja äärmusliku usugrupi psühholoogiaga, siis mulle näib hingehoidliku abistamise seisukohast lähtudes, et kõige raskem on aidata inimesi, kes lahkuvad äärmusliku ideoloogiaga organisatsioonist või usust üldse. Ja kõige kurvem on see, et selliste gruppide töö tulemusena võib inimene isegi psüühiliselt sandistuda.
Kõige rohkem meeldis mulle „Hingepilk“. Sellest raamatust tegin endale palju ülesmärkmeid. Toon siinkohal välja mõtted,mis tundusid uudsed
.
Iga probleem võib olla usuline probleem. ...uskumine kuulub inimeseks olemise juurde. Inimeste vahelised erinevused on vaid selles, kuidas ja mida usutakse.
Aitamine algab mõistmisest.
Pole olemas kriisi kui sellist, on olemas kriisisattunud inimene.
Pastoraalpsühholoogia jätab ukse Jumalale lahti. ...Me ei saa inimlikku lõpuni mõista ega seletada. Küll aga tohime Jumalat seal usaldada, kus lõpevad meie teadmised ja oskused. ...Elu on alati keerulisem, kui mistahes õpetus elust.
Vaimne kriis puudutab kõlbelisi, eksistentsiaalseid ja usulisi raskusi.
Kriisiolukord kui selline on paratamatu elunähtus. Arenemine toimub läbi kriiside. Ükski inimene pole kaitstud ootamatuste eest. Hingehoidlikust vaatenurgast ei seisne küsimus kriiside olemasolus või olematuses, vaid nende ületamises.
Elule allajäänud inimesi, kes ise ei suuda või ei taha, et neid aidatakse, on suhteliselt raske aidata. ...Ükski kriis pole igavene, nii nagu on muutlik ja lõplik kõik inimlik. ...Mida täielikumalt inimene kriisi läbi põeb, mida sügavamaid isiklikke ratsionaalseid ja tunnetuslikke järeldusi ta sellest teeb, seda küpsemaks kujuneb ta isiksus. ...Iga inimese hingekriis on unikaalne ja kordumatu kogemus.
Surm on väljakutse iga inimese elukäsitlusele.
On hetki, kus aitamiseks on vaja kuulata, õnnelikud on need, kes usuvad kuulavat ja mõistvat Jumalat. ...Leinaja vajab enese taasleidmist.
Lein on üks neid inimkogemusi, mis puudutab sügavalt inimese usuelu.
Väärtuskriisis on oluliseks hingehoidlikuks tegevuseks inimes lepitamine iseenda, teiste ja Jumalaga. See saab toimuda vaid konkreetse süü tunnetamise ja lepitamise kaudu. ...Lunastuse ja andestuse jaatamine heastab nii konkreetse kui ka üldise pahelisuse. Tekib uus suhe, mis ei pöördu tagasi olnu juurde, vaid arvestab andestuse täielikkuse ja lõplikkusega.
Viktor Frankl:“...iga inimene on oma olemuselt religioosne, kuna me kõik kanname endas kaasasündinud alateadlikku suhet igavikulise ja transtsendentse Jumalaga.“
Hingehoiu eesmärk pole aga muuta inimesi sõltuvateks, vaid õpetada neid iseseisvalt koos Jumalaga oma eluraskustega toime tulema.
...ei ole olemas ideaalseid konfliktituid isiksusi ega suhteid. Kunagi pole võimalik (ega ka vajalik) jõuda täielikku probleemitusse, küsimus on pigem õiges hindamises ja õiges suunas teelolemises.
Keskendumine, eemaldumine, sisemine vaikimine, äraootav valmidus täiesti uuteks lahendusteks ...see on siseheitlustest väljaviiv tee. ...Usukontekstis tähendab probleemist eemaldumine Jumala häälele kuuletumist ja usaldamist. Nii näiteks peetakse palve üheks oluliseks tunnuseks usaldamist, vaikimist ja Jumalale õiguse jätmist, mis vastandub nõudlevale ja pealekäivale palvemeelsusele.
INIMENE EI SAA KUNAGI VALMIS.
Loder:sündmuse korrastamise viis etappi:
- konflikt ...vastuolu tunnetamine
- interlüüdium ...võimalike lahendusvariantide kaalutlemine
- konstruktiivne kujutlemine ...konkreetne visioon võimalikust lahendusest
- lõõgastumine ...eemaldumine aktiivsest probleemiga tegelemisest
- tõlgendamine, mis tähendab lahenduseni jõudmist ja selle rakendamist.
Artiklist “Karl Girgensohn religioonipsühholoogia uuendajana“ toon välja Girgensohni väited. Ta rõhutas, et mitte inimlikud vajadused pole pole religiooni allikad, vaid selleks on see kõikidest inimlikest soovidest sõltumatu vägi, mis toob inimestes usulisi ideid esile ning nende ideede läbi avaldab mõju inimese tunnetele ja tahtele. „Dogmaatika põhialustes“ jõudis Girgensohn järeldusele, et kristlus on kõikide õigustatud religioossete motiivide kokkuvõtmine ja sublimeerimine.
Samas teoses on ta öelnud, et religioonipsühholoogia on puhas empiiriline teadus, mis uurib usulisi kogemusi, jättes kõrvale tõeküsimused. Religioonipsühholoogia uurib, millises hingevõimes religioon asub ja kas saab õigustatult rääkida religioonist kui ühest algupärasest ja hävimatust inimhinge instinktist.
Oma peateoses „Usulise kogemuse hingeline ülesehitus“ uurib Girgensohn religioosse kogemuse psüühilist struktuuri, alustades küsimusest: mis on religioon? Ta väidab, et tõeline religiooni olemus seisneb religioosse kogemuse vaimses sisus js vaimses funktsioonis. Primaarseks on mõtteline sisu, s.t. jumalaidee. See olevat aluseks ka religiooossetele intuitsioonidele kui mõtteraamistik Kristliku religioossuse keskpunktis asub Girgensohni järgi inimlik minafunktsioon ja selle keskpunktis jumalaidee. Tema järgi on usulise kogemuse neljaks komponendiks intuitiivne mõtlemine, minafunktsioon, kujutlused ja tahe. ...Religioosse kogemuse tuumaks on minafunktsiooni sulandumine jumalaideesse.
„Äärmusliku usugrupi psühholoogiast“ toon välja järgmise mõtte. Elutervet usku määratletakse kui isiklikul jumalasuhtel rajanevat usku, mis suunab inimese tasakaalustatud ja kooskõlalise siseelu, inimsuhete ja elumõtte suunas. Eluterve usk rajaneb isiklikul veendumusel ja jumalakogemusel. See usk aitab eluprobleemidega toime tulla, raskusi ja kannatusi mõtestada ning neid ületada. Eluterve usk loob harmoonia suhtumises iseendasse, teistesse ja Jumalasse. Eluterve usk eeldab tasakaalustatust nii usulistes seisukohtades, käitumises kui ka tunnetes.
Artiklist „Religiooni osa poliitilise repressiooni järgse traumaga toimetulekul“ olid minu jaoks huvitavamad järgmised mõtted. Erinevad autorid kirjeldasid kolme erinevat usulist probleemide lahendamise stiili. Need on ennastunustav, edasisuunav ja koostöine.
Ennastunustava stiili puhul inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema enda asi. Seepärast on inimene võimaliku lahenduse leidmisel ise aktiivne. Kuigi Jumal pole lahendusprotsessi kaasatud, pole seesugune suhtumine siiski antirelgioosne.Jumalat tunnetatakse kui inimesele oma eluga ise toimetulemiseks vabaduse andjat.
Edasisuunava stiili puhul lükatakse vastutus probleemi lahendamise eest Jumalale. Inimese osaks on oodata. Jumal on nii lahenduse algataja kui ka täideviija. Usutakse, et Jumal vastab omal ajal isiku vajadustele.
Koostöine stiil väljendab partnerluse tunnetamist Jumalaga. Usutakse, et Jumal töötab koos minuga ja kinnitab mind mu raskustes. Nii vastutus kui ka aktiivsus on jagatud Jumalaga. Inimene on orienteeritud koostööle Jumalaga, näidates üles omapoolset aktiivsust ja oodates Jumala sekkumist.
Üheks oluliseks religiooni funktsiooniks eluraskuste ja stressiga toimetulekul võib pidada mõtestamist ja seletamist. Traumaga toimetulekut mõjutab see, kuivõrd inimene suudab toimunu enada jaoks mõtestada. Üldistatult oleneb usuline seletamine ja seega religiooni võimalik osatähtsus traumadega toimetulekul isiklilest, situatsioonilistest ja kultuurilistest teguritest. On võimalik, et repressioonitraumaga seonduvad muserdavad mõtted ja tunded kantakse üle usulistele tõekspidamistele. Seeläbi annab usk toimuvale uue perspektiivi: „Meie elu on taevas.“ Isiklikest teguritest on kõige olulisemaks üldine usuline pühendumus ja aktiivsus. See tähendab, et inimesed, kes on religioossed, lahendavad ka oma elu kriise suhteliselt usulisemalt.
Inimesed, kelle jaoks Jumala olulisimad atribuudid on andestus ja armastus, tajuvad eluraskusi kui usulise kasvamise võmalust. Karistava jumalapildiga inimesed kalduvad elu lööke võtma kui Jumala karistust või nuhtlust.
Jääb üle uskuda ja loota, et Jumal hoiab kannatustest, mis panevad inimsuse ja rahva säilimise proovile.
Selline sai töö, kus minu poolt välja toodud mõtted on Teile ammugi tuttavad, kuid minu jaoks uudsed.
Tänane tervitus!
Ja kõik, mis on olnud, ja juhtunud, selle võiks unustada.
Ja raha ei ole mitte mingi väärtus selles maailmas, kus mina elan. Olen alati hakkama saanud.
Soovin, et religioon ja poliitika leiaks juba lahenduse praegusele Eesti majanduslikule, sotsiaalsele ja hariduslikule elule. SEE TULEB.
Piiblis on tõde, mida tundma õppides saab mägesid paigast liigutada. Ja lähedasi ei tohi alati uskuda, ka nemad ei tea kogu tõde.
Ära looda sõbra peale, isegi mitte iseenda peale; looda alati ja ainult Looja peale! Siis sa ei pettu kunagi.
Olge hoitud!
Luuletus
Minu silmad, suu ja kõrvad
On väiksed väravad, neist läbi lasen maailma
Mu südamesse.
Kui hea,
Et mul on veel ka käed
Ja jõudu abiks Looja väest.
Kui õigel ajal räägib suu
Ja hoolsalt töötab käsi,
Siis kõik mu ümber
Ja mu sees
Saab terveks,
Ega väsi.
Saatusekaaslane Kaidi